Preeside ajalugu algab 17.saj, kui barokk stiil jõudis Eestisse lisades meie sõlgedele ornamente, mis on populaarsed veel tänapäevalgi Eesti rahvusehetel.

Neil päevil läks Eestis moodi kanda preesi, mis oli akantusega või õiemotiividega dekoreeritud lame, sakiliste servadega pärga meenutav ehe. Akantusmotiivi esines siiski tagasihoidlikumalt ja lõpuks see taandus erinevate õiemotiivide ees. (Kirme, 2002)

 

Akantusmotiiviga valatud prees, ERM 12768	Õiemotiiviga valatud prees, ERM 12799

Sõled pärinevad Eesti Rahvamuuseumi kogust. Fotod Arp Karm.

Arvatakse, et meile tuntud preesi eelkäijaks võis olla tähekujuline sõlg, mille leide on dateeritud 16.-17. sajandisse. Tähekujuliste sõlgede ja preeside otsest seost ei ole seni veel tõestatud ja on võimalik, et preesid kujunesid täiesti iseseisvalt läbi mõne kullassepa õnnestunud ehtekavandi (Kirme, 2002).

Tähekujuline sõlg, ERM 19010. Foto Arp Karm.

Varasemad preesid olid enamasti valatud. Preesid esinesid nii paarisarvuliste silmadega (värviliste klaaskivikestega kaunistatult) kui ka ilma. 19.saj hakati valmitama juba valdavalt täpitskirjatud preese, millede dekoorikujundus muutus algsest üha keerulisemaks ja rikkalikumaks. (Kirme, 2002)

Silmadega prees, ERM 8082. Foto Arp Karm.	Täpitskirjatud prees, ERM 13964. Foto Arp Karm.

Üks suuremaid preeside valmistamise keskus 19.saj oli Pärnu. Tuntumad meistrid Pärnus olid: M.W.Brackmann ja J.F.Baumann, isa ja poeg Nagelid, kes tegelesid lausa preeside masstootmisega. Preese valmistati veel hulgaliselt Paides ja Põhja-Eestis.

Eesti preesid on omapärased ehted, mida naabermaades ega kaugemal ei tunta. Mõned üksikud eksemplarid, mis on ka leitud Soome lõunarannikult, on kaheldamatult eksporditud Eestist (Kirme, 2002).